Pune harilik

Harilik pune (Oregano)  - Origanum vulgare.
Taimed kõrgusega 30-60 cm. Väikesed purpursed õied koondunud õisikutesse moodustades kilbikujulise kobara.
Pune õitseb juulis- augustis. Eelistab päikesepaistelist kasvupaika ja kuiva, neutraalset kasvupinnast.
Ravi eesmärgil tarvitatakse taime maapealseid õisi ja lehisvarsi.
Rahvameditsiinis tarvitatakse lahustit, leotist või taimeteed rahustava vahendina külmetushaiguste puhul või antibakteriaalse ravivahendina jne. Tarvitatakse ka maitseainena kulinaarias.
Ühes grammis on umbes 8000 seemet.

Kasutatavad osad: terve taim ilma juurteta. Valikmaterjalis ei tohi olla jämedaid varsi, mis sisaldavad vähe toimeaineid. 
Apteeginimetus: Origani herba (enne: Herba Origani).
Pune - mitmeaastane taim, 30-40 cm kõrgune, ülalpool harunevate, punakate vartega. Taim on näärmekarvakestega kaetud. Lehed on väga erineva suurusega (ülemised on alati väiksemad). Lehed on munajad või elliptilise kujuga, nende servad on suuremas osas siledad. Võrsetippudes paiknevad punastest või roosadest, 5 mm läbimõõduga õitest moodustunud kimbud. Kui õisi sõrmede vahel mudida, eraldub lõhn, mis veidi meenutab tüümiani lõhna. Õitseb juunist augustini.
Pune kodumaaks on Vahemeremaad, siiski kasvab ta ka Lõuna-Saksamaal, Austrias ja Šveitsis (üldse Kesk-Euroopas) lubjarikastel ja rähksetel muldadel soojades kohtades, nagu lõunapoolsed kalded ja nõlvakud, lõunapoolsed metsaservad ja aruniidud. Korjamine ja valmistamine.
Kõiki taimeosi korjatakse õitsemise ajal. Kasulikum on korjata vaid taime ülemist osa. Kuivatatakse varjus, õhu käes. Temperatuur kuivatamisel ei tohi ületada +35°C, vastasel juhul hinnaline eeterlik õli lendub. 
Pune toimeained: eeterlik õli, parkained, mõruained.
Kasulikud omadused ja tarvitamine. 
Ravimtaimed, mis sisaldavad parkaineid, eeterlikke õlisid ja mõruaineid, on hinnatud vahendid seedetrakti haiguste korral. Selle ravimtaime kõige levinumaks tarvitamismeetodiks on kurgu ja suu loputamine kurguhaiguste ja igemehaiguste korral.
Pune tee: 1sl pune kallata üle 1/4l keeva veega, lasta seista 10 minutit, kurnata. Teed tarvitatakse maovaevuste korral või suu ja kurgu loputamiseks. Köhavastase vahendina juuakse meega magustatud pune teed soojana, väikeste lonksudena.
Maitsetaimena kasutamine: pune iseloomustatakse sageli maitsetaimena, mis on majoraani sugulane, kuid tugevama maitsega. Ja selle iseloomustusega pole liialdatud.
Pune omab väga tugevat maitset. Kaugetel aegadel Itaaliast pärit pune sai armastatuks ka meil, kuna võtsime üle paljud itaalia köögist pärinevad road.
Mis sobib veel paremini spagettide ja lihakastme juurde kui aromaatne vürts ? Tomatikastmele annab pune erilise tooni ja pitsa ilma puneta pole tõeline pitsa; see maitseaine on lausa loodud talle. See, kes pole itaalia köögist vaimustunud, võib proovida punet koos praekartulitega, praetud lihaga või rohelisega. Koos basiilikuga, lisades õige pisut tüümiani ja rosmariini, asendab ta dieettoitudes soola.
Kasutamine rahvameditsiinis.
Magu, soolestik, sapipõis, maks - need on organid, mille haiguste korral rahvameditsiin kasutab pune, ükskõik, kas tegemist on kõhu käärimise või pundumisega, isu kaotusega, valuga maos või soolte haigestumisega. Kui kõhus on midagi korrast ära, või kõhus koriseb, siis jooge tassitäis pune teed, millele lisatakse võimalusel veel raudrohtu. Köha, astmat, läkaköha, kroonilist bronhiiti ravitakse samuti pune teega, kuhu on lisatud mett. Lisaks pune tõmmisele, tehakse ka vanne, mis bronhiidi ja läkaköha korral tugevdavad pune toimet. Seal, kus pune kasvab, pole tema suures koguses korjamine raske.
Pune vann: 100 g punet kallatakse üle 1l veega, kuumutatakse keemiseni ja lastakse 10 minutit tõmmata. Kurnatakse. Saadud tee lisatakse veega täidetud vanni. Suurt rolli rahvameditsiinis täidab pune tee kui kurgu ja suu loputamisvahendina. Punet segatakse sageli salvei ja kummeliga, mis on väga kasulik. Need kolm taime peavad olema segus võrdsetes osades. Tee valmistatakse juba kirjeldatud retsepti järgi. Veel praktiseeritakse haavade ravi pune tõmmisega, kuigi kummeli kasutamine on siin efektiivsem. Kõrvalmõjusid ei ole, kui vältida üledoseerimist ja mitte tarvitada seespidiselt rasedana. 

Harilik pune. Bot. syn.: Origanum creticum L.

* Harilik pune kasvab kuivades metsades ja võsastikes, teeservadel, puis- ja aruniitudel, metsaseljakutel ning raiesmikel. Paljundatakse seemnete ja põõsa jagamise teel. See on mitmeaastane 20-50 cm kõrgune, tugeva aromaatse lõhnaga rohttaim. Vars on püstine, ruljas, ladvas karvane ja ülalt oksine. Juurikas on roomav ja harunev. Lühikarvased või peaaegu paljad lehed on piklikmunajad, nõrgalt hambulised või terveservalised. Väiksed õied on lillakad ja moodustavad pikliku või pealt lameda pöörise. Pune õitseb juulist - septembrini. Viljad valmivad augustist - oktoobrini.
Ravimiks on pune lehistunud, õitsev ürt. Lõigatakse ära kuni 20 cm pikkune ladvaosa ja laotatakse 5-7 sm paksuse kihina paberile või riidele. Kuivatatakse hästi tuulutatavas ruumis või varikatuse all, taimi aeg-ajalt pöörates. Seejärel hõõrutakse lehed ja õied varte küljest lahti. Droogil on tugev aromaatne lõhn ja mõrkjas-vürtsine, kergelt kootav maitse.
Säilitatakse suletud klaasnõus kuni 3 aastat.
Punepreparaatidel on rahustav, põletikuvastane, antimikroobne, valuvaigistav, ergutav ning rögalahtistav toime. Punepreparaate võetakse sisse soolelõtvuse ja soolepõletiku, alahappesusega gastriidi, kõhukinnisuse, kõhugaaside, bronhiidi, külmetuse, kõrgvererõhutõve, suurenenud erutuvuse ja unetuse korral. Välispidiselt kasutatakse neid mädaste nahahaiguste ja diateesi raviks, aga ka haavade kinnikasvamise kiirendamiseks.
Meestel ei ole soovitav punepreparaate suurtes annustes sisse võtta, kuna siis võib tekkida impotentsus. 
Haisulill, maa-aluserohi, mesihain, ninn, rootsi-puned, taarirohud, imerohi, verirohi, vorstipune. Droog koosneb rohelistest lehtedest ja helepunakatest õitest vähese taimelatvade lisandiga. On aromaatse lõhnaga, mõru ja veidi kootava maitsega. Niiskust võib sisaldada kuni 12%, osalt tumenenud lehti ja õisi alla 7%, peenikesi varreosi kuni 5%, purunenud osi, mis läbivad sõela 2 mm2 suuruste avadega, mitte üle 5%. Droog sisaldab kuni 1,2% eeterlikku õli.
Eeterlik õli sisaldab kuni 44% fenoole - tümooli ja karvakrooli, kuni 12,5% seskviterpeene, kuni 15,4% vabu terpeen-alkohole, kuni 5% geranüülatsetaati.
Peale selle sisaldab droog parkaineid ja C-vitamiini, lehtedes isegi kuni 565 mg%. Kasutatakse teena köha puhul röga lahtistamiseks ja astma ravimisel. Teeks võtta 2 grammi droogi l klaasi keeva vee kohta. Juua tarviduse korral kas kuumalt või jahtunult. Hariliku pune teed kasutatakse sooletegevuse ergutamiseks, seedemahla hulga suurendamiseks, samuti ka kuumana  higistamisteena.
Rahvameditsiinis tarvitatakse reuma ja menstruatsioonihäirete, eriti valuliste menstruatsioonide puhul. Lehtedest eraldatud eeterlikku õli - oleum Origani vulgaris - kasutati vanasti edukalt hambavalu korral. Praegu kasutatakse seda õli tümooli tootmiseks, õli sisaldab kuni 17% tümooli.
Köögis tarvitatakse harilikku punet maitseainena, eriti majoraani asemel, annab vorstile meeldiva maitse. Pune õisi ja lehti lisatakse ka lihasuppidele maitseks.